Friday, January 27, 2012

City of Ashes

Clary Fray soovib, et tema elu muutuks tagasi normaalseks. Aga mis on normaalne, kui sa oled deemoneid tappev Shadowhunter, su ema on maagiliselt koomasse langenud ja sa näed järsku libahunte, vampiire ja haldjaid? Kui Clary jätaks Shadowhunterite maailma seljataha, saaks ta rohkem aega veeta oma parima sõbra Simoniga, kes tundub rohkem kui sõber. Aga Shadowhunterite maailm pole veel valmis temaga hüvasti jätma eriti kena väljanägemisega, vihale ajav Jace, kes, nagu hiljuti selgus, on tema vend. Clary ainus lootus oma ema aidata, on peatada võimas Shadowhunter Valentine, kes on tõenäoliselt hull, kindlasti halb ja ühtlasi ka Clarissa isa.

Lisaks tapab keegi NYC's Downworlderitest teismelisi. Kas Valentine on kõige selle taga? Kui jah, siis kuidas teda peatada? Kui teine Mortal Instrumentidest, Hinge mõõk, kaob, saabub inkvisiitor asja uurima ning süüdistab Jace'i. Kuidas saab Clary Valentine'i peatada, kui Jace on valmis reetma kõik, millese ta usub, et aidata nende isa?


Kui mõtlen tagasi sellele, mis sarja „The Mortal Instruments“ teises osas toimus, meenusid vaid üksikud stseenid, sisuliinid:
  1. Simon ja Clary, Clary ja Jace
  2. Seelie Court (haldjaste esindus/kohus)
  3. Simoni lugu
  4. Kogunemine Luke’i majas
  5. Laev
Muu hetkel ei meenu. Samas esimesest raamatust mäletan detaile. Võibolla polnud CoA lihtsalt nii meeldejääv.
Tutvustati mõningaid uusi (tähtsamaid) tegelasi, nt Maia. Üks sõna: annoying! Ta tüütas mind nii ära, tahtsin lugeda rohkem algsetest tegelastest ja Maiale omistati liiga palju tähelepanu, kuid mingil määral oli ta siiski vajalik tegelane ja hiljem on tal suur roll kanda. Võib-olla ei meeldinud ta mulle seepärast, et Clary ja Simon on parimad sõbrad ja Maiale meeldis Simon juba esimesest silmapilgust ning kartsin, et võib-olla jääb Clarissa seetõttu Simoni elus tagaplaanile, aga oleksin pidanud vähem mõtlema, sest Simoni jaoks polegi kedagi teist nii tähtsat peale Clary (v.a. tema õde ja ema, kes sarja esiplaanil ei figureeri).
Valentine. Bad ass villain! Tal on head motiivid, kuid teda pimestavad võim ja ahnus ning ta ei peatu millegi ees. Pöörab kõik üksteise vastu, tunneb rõõmu kannatustest ja on isekas. Kolmanda osa vältel sain temast veelgi rohkem aimu ja tundsin mingil määral talle isegi kaasa, aga teises osas olin lihtsalt hämmastuses, kuidas saab keegi nii võigas ja julm olla, valetades kokku kõikvõimalikke lugusid omakasupüüdlikel eesmärkidel, hävitades elusid ja inimestevahelisi suhteid, põhjustades hingelisi arme, mis jäävad igaveseks.
Magnus. Ta on sarja säravaim täht ja kuigi ta pole esirea tegelane, on ta vajalik. Magnus on vast minu lemmikuim tegelane nii TMI kui ka TID sarjast.
Mingil määral mulle isegi meeldib, et young-adult fictionis arutletakse gayde temaatika üle, kuna see on noortekirjanduses justkui tabu. Malecil on tihandeid fänne ja ka mina kuulun nende hulka.
Cassie Clare on ka sellest raamatust ühe stseeni lugejate rõõmuks hiljem Jace vaatenurgast kirjutanud, seekord on selleks siis Seelie Courti stseen. Mõned katkendid teosest:


"Oooh, that was fun." 
"That does it,“ said Jace. "I’m going to get you a dictionary for Christmas this year.“ 
"Why?“ Isabelle said.
"
So you can look up ’fun’. I’m not sure you know what it means.“

"Well, I’m not kissing the mundane,“ said Jace. 
"I’d rather stay down here and rot.“
"
Forever?“ said Simon. "Forever’s an awfully long time.“
Jace raised his eyebrows.
"I knew it,“ he said. "You want to kiss me, don’t you?“

"Enormous?“ said Jace. "Did you just call me fat?“"It was an analogy.“"I am not fat.“


Kõrvalmärkused:
  • Raamatu lõpp oli veits mage. Cliffhangerit mõtlen.
  • Kuigi mäletan vaid katkendeid, olid need suursündmused, raamat ise oli jällegi kiiretempoline ja huvitav.
  • Simon hakkas üha enam ja enam meeldima. Jace’i ja Simoni teineteise kallal ilkumised viivad alati suu naerule ja sarkasmist ning rivaalitsemisest puudust ei tule.

Raamatu treiler. Hinne:4,5/5.

Sel korral leidsin vähemalt normaalse pikkusega fan-made treileri, mis ei kesta piinarikkad kolm minutit (üldjuhul mina nt ei viitsi vaadata isetehtud treilereid, mis on 3+ min pikad). Hoiatan, muusika on suhteliselt kõvasti, aga üldjoontes annab see edasi lühidalt kõik, mis selles raamatus (ja sarjas) toimub.

Lugemisjärjekord:
  1. "City of Bones"
  2. "City of Ashes"
  3. "City of Glass"
  4. "City of Fallen Angels"
  5. "City of Lost Souls"
  6. "City of Heavenly Fire"

No comments:

Post a Comment